Jaanus Karilaid: Riiklikust VEB Fondist ja Eesti Pangas loodud võltsitud kirja alusel välja võetud 32 miljonist dollarist

Jaanus Karilaid, Riigikogu õiguskomisjoni esimees, Allikas: Riigikantselei

Kokkuvõte: Küsimus ei ole selles, et mõned pankrotistunud ettevõtjad saaksid elusügises võid leiva peale, vaid probleem on selles, et väike grupp Reformierakonnaga seotud poliitikuid on 25 aastat Eesti inimestele valetanud, mässinud oma valede ja šantaaži võrku ka inimesi teistest erakondadest. Selle käigus on ahistatud mitmeid Eesti põhiseaduslikke institutsioone, rikutud nende mainet, laostatud ja vähendatud Eesti inimeste usku oma riiki ja õigussüsteemi. Mitmed inimesed on elust lahkunud õigust nägemata.

1991. ja 1992. a külmutas Vene Föderatsioon ühepoolselt Eesti pankade korrespondentkontod Venemaa Välismajanduspangas. See oli valus hoop, mis oleks Eestis kaasa toonud ulatusliku panganduskriisi ja kommertspankade pankroti. Toonase Eesti Panga presidendi Siim Kallase ja co peas valmis plaan vabastada kommertspangad osade klientide nõuetest nende vastu ja koondada need nõuded loodavasse VEB-fondi. Selle sammuga sekkus riik eraõiguslikesse suhetesse ja võttis sellega ka kommertspankadelt üle kohustuse kompenseerida panga klientidele nende raha. Raha ootavad nad siiani. (Olgu rõhutatud, et Venemaa ei külmutanud Eesti hoiustajate raha, vaid Eesti kommertspankade vara ja kui riik poleks sekkunud, siis oleks hoiustajad saanud kommertspankadelt vähemalt osaliselt oma raha tagasi nõuda. Riigi sekkumise tulemusena neil see võimalus puudus.)

Tegelikult lõi VEB-fondi loomine aluse rahade kantimiseks, valetamiseks ja asjade kinni mätsimiseks kõrgel riigijuhtide tasandil. 1995. aastal andis toonane Eesti Panga asepresident Vahur Kraft allkirja võltsitud dokumendile, mille alusel sai tundmatu firma TSL International Venemaalt VEB pangast välja võtta 32 mln dollarit, ehk ligi poole kommertspankade külmutatud varast. Tegelikult TSL Internationalil raha pangas ei olnud! Nii Riigikontrolli kui ka Eesti Panga auditid on mõlemad tuvastanud, et Eesti Panga (ja kommertspankade) süsteemse tegevuse tulemusena sai TSL International ka Venemaalt 32 mln dollarit kätte.

Reformierakondliku võimu ajal suudeti suurpettust varjata, kuna pank oli kogu aeg nö „omade meeste“ käes. VEB fond on ehe näide sellest, miks ei tohi mehitada kõrgeid riigi ametikohti poliitikutega. Peale Siim Kallast sai Eesti Panga presidendiks Vahur Kraft (1995-2005), edasi (reformierakondlane) Andres Lipstok (2005-2012). Kogu selle aja jooksul ei antud Eesti Pangast  VEB-fondi teemal üldse infot välja, ettevõtjatele ja meediale anti teada, et panga kaudu pole mingit raha liikumist toimunud, Venemaal on raha külmutatud ja sealt pole riigi (panga) abiga õnnestunud sentigi raha kätte saada. (Kuulujuttude kohta, et Venemaalt on tegelikult raha laiali tassitud, vastati, et võibolla mõned ettevõtjad käisid ise ilma Eesti Panga teadmata Venemaalt raha tagasi küsimas ja said ka. Tegelikkuses pole see võimalik, sest ettevõtjatel ei olnud isiklikku kontot Venemaa pangas ja Venemaal oleks nad olnud mitte keegi.) 2012. aastal kandideeris Eesti Panga presidendiks Jürgen Ligi, mis oleks taganud edasise vaikimise ja tegelikkuse varjamise.

Ligi kaotas napilt ja Eesti Panga presidendiks sai Ardo Hansson, kes tõi lõpuks avalikkuse ette ligi 20 aastat varjatud saladuse. Eesti Panga sisene audit tuvastas, et tegelikult oli Eesti Panga (ja kommertspankade) kaasabil ja juhtnööride alusel Venemaalt kätte saadud 32 miljonit dollarit. Raha saamise aluseks oli Vahur Krafti poolt allkirjastatud VÕLTSITUD dokument. Niiviisi varastati riigijuhtide poolt ära tegelikult ettevõtjatele kuulunud raha, kes uskusid Eesti Panga juhtide valetamist ja ootasid, et riik nende raha tagasi saamisega tegeleks.

Ka kohtusüsteemis Veb-fondi ümber toimuv on enam kui kummaline. Nimelt kehtib Eestis hetkel kaks teineteist välistavat kohtuotsust, mis on täiesti ennekuulmatu olukord.
Seitsme aastase menetluse lõpuks jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus kohustab riiki kompenseerima ettevõtjatele nende raha, jättes lahtiseks üksnes hüvitise liigi ja määra (kas raha või nt riigi võlakirjad ja kui suures summas, arvestades pikka ajaperioodi, kui raha oli kinni).
Teine hilisem selle otsus täitmise vaidluses tehtud riigikohtu üldkogu otsus (kuue kohtuniku eriarvamusega) ütleb, et riigil puudub igasugune kohustus. Teine otsus tehti toonase Riigikohtu esimehe ja ühe Reformierakonna looja, R-Hoolduse osaniku Märt Raski taktikepi all, kes vilistas ettepaneku peale taandada enda kandidatuur võimaliku erapoolikuse tõttu.
Ettevõtjate isikliku rahaga stabiliseeriti Eesti pangandus ja tagatipuks varastati Eesti Panga juhtide kaasabil ja dokumente võltsides Venemaa Välismajanduspangast nende raha ära.

---

Kes "TSL Intrnational" skeemi tulemusena alusetult rikastusid? 

Raske on uskuda, et toonased Eesti Panga juhid ja valitsuse liikmed lihtsalt heast südamest dokumente võltsides ja skeemitades 32 mln dollarit kellelegi kolmandale ehk salapärasele TSL Internationali omanikule Aleksander Mattile ära kinkisid. Raha välja võtmine VEB-i külmutatud arvetelt toimus samal ajal, kui loodi (Märt Raski, Andres Lipstoki ja Heiki Kranichi poolt) R-Hooldus, kuhu toodi raha ainult sularahas ja mille kaudu rahastati 1999. aastal Reformierakonna edukat valimiskampaaniat (2,1 mln krooniga). R-hooldus oli üks esimesi pääsukesi parteide rahastajate varjamise reas.

Linke:
https://www.err.ee/654195/eelnou-seob-veb-fondi-kahjude-huvitamise-eesti-panga-kasumiga
https://www.err.ee/654299/reinsalu-nimetab-veb-fondi-kahjude-eriuurijaks-kaido-kama
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-seaduseelnou-mis-lubaks-huvitada-ettevotetele-veb-fondide-kahjud-jaanus-karilaid/
http://www.aripaev.ee/blog/2013/01/16/meelis-mandel-kurat-kull
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/03/VEB_uurimiskomisjoni_lopparuanne.pdf

Jaanus Karilaid, Riigikogu õiguskomisjoni esimees

NB! Lingid loo sees on minu lisatud