Vikerraadio ajakirjanik Alo Lõhmus leidis Vikerraadio raadiokommentaaris, et e-riik ei ole ainult katkised id-kaarti sertifikaadid ja jalutama läinud paroolid.
Eestil on terve rida uhkeid andmebaase ja ta nimetab neli "avastamata" andmebaasi.
Esimesena nimetab Alo Lõhmus Maa-ameti geoportaali: "sinna lisati äsja uued tänavu kevadel ja suvel pildistatud fotod millel on kuni 20 cm eraldusvõime maapiirkondades ja kuni 10 cm eraldusvõime linnades."
Portaal on asendamatu abimees, mitte üksnes maamõõtjale või metsa majandada, vaid ka näiteks jalgsi või jalgrattamatka kavandaja, jätkab ta.
Alo on avastanud, et geoportaalis on võimalik kõige värskemaid taevafotosid võrrelda vanade, näiteks 1993 aastast pärinevate aerofotodega.
Kellele neist kaartidest veel väheks jääb. See võib suunduda Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemi, mis praeguseks sisaldab ligi viiskümmend tuhat digiteeritud maakaarti.
Rahvusarhiivi digiarhiiv on tõeline info ookean kuhu võib ajaloohuviline tunnustada päevadeks nädalateks või lausa kuudeks. "Arvuti kaudu on võimalik uurida oma perekonnalugu ning tutvuda arvukate digiteeritud arhiiviallikate kollektsioonidega. Samuti sirvida tuhandeid vanu fotosid. See kõik on mõistagi täiesti tasuta, tuleb vaid vormistada ennast digiarhiivi kasutajaks", leiab Alo.
Rahvusraamatukogu peetav digiteeritud ajalehtede andmebaas kuhu on talletatud kõik vanad ajalehed, välja arvatud nõukogudeaegne perioodika (välja arvatud "Sirp ja Vasar" - mj).
Eestil on terve rida uhkeid andmebaase ja ta nimetab neli "avastamata" andmebaasi.
 |
| Raekoja Plats, Maa-ameti geoportaal |
Esimesena nimetab Alo Lõhmus Maa-ameti geoportaali: "sinna lisati äsja uued tänavu kevadel ja suvel pildistatud fotod millel on kuni 20 cm eraldusvõime maapiirkondades ja kuni 10 cm eraldusvõime linnades."
Portaal on asendamatu abimees, mitte üksnes maamõõtjale või metsa majandada, vaid ka näiteks jalgsi või jalgrattamatka kavandaja, jätkab ta.
Alo on avastanud, et geoportaalis on võimalik kõige värskemaid taevafotosid võrrelda vanade, näiteks 1993 aastast pärinevate aerofotodega.
Kellele neist kaartidest veel väheks jääb. See võib suunduda Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemi, mis praeguseks sisaldab ligi viiskümmend tuhat digiteeritud maakaarti.
Rahvusarhiivi digiarhiiv on tõeline info ookean kuhu võib ajaloohuviline tunnustada päevadeks nädalateks või lausa kuudeks. "Arvuti kaudu on võimalik uurida oma perekonnalugu ning tutvuda arvukate digiteeritud arhiiviallikate kollektsioonidega. Samuti sirvida tuhandeid vanu fotosid. See kõik on mõistagi täiesti tasuta, tuleb vaid vormistada ennast digiarhiivi kasutajaks", leiab Alo.
Rahvusraamatukogu peetav digiteeritud ajalehtede andmebaas kuhu on talletatud kõik vanad ajalehed, välja arvatud nõukogudeaegne perioodika (välja arvatud "Sirp ja Vasar" - mj).
Neljas, suurepärane andmekogu on ERRi digiarhiiv.
Sealt on võimalik kuulata ja vaadata aastakümnete taguseid tele- ja raadiosaateid, näiteks nautida Uduvere Ärni reportaaže aastast 1974 või kuulata kõnelemas Konstantin Pätsi kui Johannes Käbinit, lõpetab Alo Lõhmus.
Sealt on võimalik kuulata ja vaadata aastakümnete taguseid tele- ja raadiosaateid, näiteks nautida Uduvere Ärni reportaaže aastast 1974 või kuulata kõnelemas Konstantin Pätsi kui Johannes Käbinit, lõpetab Alo Lõhmus.
Kommentaarid