Mart Raudsaar: Ajakirjandusväljaannetel oleks vaja luua üksus, mis tegeleb valeuudiste paljastamisega
Eesti ajalehtede Liidu juht Mart Raudsaar andis intervjuu Mirko Ojakivile Vikerraadio saates Uudised+
Intervjuus lahkas Mart Raudsaar põhjalikult "Fake News" olemust.
Mart Raudsaar lõpetas tõdemusega, et Eestis oleks vaja luua juurde üks pisike üksus ajakirjandusväljaannete endi poolt, mis tegeleb valeuudiste paljastamisega.
Toon ära intervjuu finaali:
Mirko Ojakivi: Kui sageli te Eestis olete märganud, et meil on ka huvirühmi organisatsioone, poliitikuid, kes on asunud probleemidest põgenema väitega, et kõik, mis te teete, on vale?
Mart Raudsaar: Eesti on ka, osa sellest liberaalsest demokraatia maailmast ja me näeme seda valeuudiste probleemi mitte ainult autoritaarset riikides... Me näeme seda (Fake News) probleemi ka demokraatias, aga siin on see probleem natuke teistsugune, et siin on olukord niisugune, et meil on tekkinud tohutu arvamuste paljusus. Tohutu. Mida loomulikult aitab tekitada sotsiaalmeedia ja selles olukorras nüüd välja sõeluda neid õigeid arvamusi, eriti kui iga arvaja ütleb, et minul on õigus, sest mul on õigus. Et sai peagi nagu väga pikalt enam argumenteerima ja põhjendama, miks sul on õigus. Ütleme nii, et teaduste akadeemia presidendil (ma toon hüpoteetilise näite) on väga raske vaielda Facebookis mingisuguse lamemaalasega, kuna nad nii-öelda tõusevad samale positsioonile, et sa ei pea olema käinud erinevates ülikoolides, sul ei pea olema ette näidata artiklit, mitte midagi, vaid sa võid lihtsalt väita. Mingisuguseid asju lambist. Näiteks, et vaktsiinid on sügavalt kahjulikud. Aga me teame ju, et loogikareeglid ütlevad seda, et meil on vaja mitte üksnes ühte niisugust näidet, mis võib-olla kontekstist välja rebitud, vaid ka konteksti juurde panna. Mille kohta matemaatik Leibnitz ütles, et see on küllaldase aluse teooria. Ma toon ühe näite. Me teame, et muna keeb 100 kraadi juures, kuid kõrgmäestikus see nii ei ole, sellepärast et seal on õhk hõredam, vesi keeb madalamal temperatuuril. Mida me sellest järeldada saame? Kas see on vale, et muna keeb 100 kraadise temperatuuri juures? Küsimus on taustsüsteemis.
Mirko Ojakivi: Kokkuvõttes ma saan aru, lahendus ikkagi või pall on ajakirjanduse väravas. Lihtsalt tuleb teha paremini tööd, tuleb oma lugusid paremini argumenteerida ja faktid ikkagi selgelt välja tuua, mis aitavad lugejatel-kuulajatel-vaatajatel otsustada, mis on tõsi, mis on vale.
Mart Raudsaar: Seda küll ka, aga ma arvan, et Eestis oleks vaja üks väike liigutus teha, et lisaks Pressinõukogule, mis on eneseregulatsiooniorgan, luua juurde üks pisike üksus ajakirjandusväljaannete endi poolt, mis tegeleb valeuudiste paljastamisega.
Kogu intervjuu transkriptsioon http://bark.phon.ioc.ee/webtrans/
 |
| Mart Raudsaar Vikerraadios, kuvatõmmis |
Intervjuus lahkas Mart Raudsaar põhjalikult "Fake News" olemust.
Mart Raudsaar lõpetas tõdemusega, et Eestis oleks vaja luua juurde üks pisike üksus ajakirjandusväljaannete endi poolt, mis tegeleb valeuudiste paljastamisega.
Toon ära intervjuu finaali:
Mirko Ojakivi: Kui sageli te Eestis olete märganud, et meil on ka huvirühmi organisatsioone, poliitikuid, kes on asunud probleemidest põgenema väitega, et kõik, mis te teete, on vale?
Mart Raudsaar: Eesti on ka, osa sellest liberaalsest demokraatia maailmast ja me näeme seda valeuudiste probleemi mitte ainult autoritaarset riikides... Me näeme seda (Fake News) probleemi ka demokraatias, aga siin on see probleem natuke teistsugune, et siin on olukord niisugune, et meil on tekkinud tohutu arvamuste paljusus. Tohutu. Mida loomulikult aitab tekitada sotsiaalmeedia ja selles olukorras nüüd välja sõeluda neid õigeid arvamusi, eriti kui iga arvaja ütleb, et minul on õigus, sest mul on õigus. Et sai peagi nagu väga pikalt enam argumenteerima ja põhjendama, miks sul on õigus. Ütleme nii, et teaduste akadeemia presidendil (ma toon hüpoteetilise näite) on väga raske vaielda Facebookis mingisuguse lamemaalasega, kuna nad nii-öelda tõusevad samale positsioonile, et sa ei pea olema käinud erinevates ülikoolides, sul ei pea olema ette näidata artiklit, mitte midagi, vaid sa võid lihtsalt väita. Mingisuguseid asju lambist. Näiteks, et vaktsiinid on sügavalt kahjulikud. Aga me teame ju, et loogikareeglid ütlevad seda, et meil on vaja mitte üksnes ühte niisugust näidet, mis võib-olla kontekstist välja rebitud, vaid ka konteksti juurde panna. Mille kohta matemaatik Leibnitz ütles, et see on küllaldase aluse teooria. Ma toon ühe näite. Me teame, et muna keeb 100 kraadi juures, kuid kõrgmäestikus see nii ei ole, sellepärast et seal on õhk hõredam, vesi keeb madalamal temperatuuril. Mida me sellest järeldada saame? Kas see on vale, et muna keeb 100 kraadise temperatuuri juures? Küsimus on taustsüsteemis.
Mirko Ojakivi: Kokkuvõttes ma saan aru, lahendus ikkagi või pall on ajakirjanduse väravas. Lihtsalt tuleb teha paremini tööd, tuleb oma lugusid paremini argumenteerida ja faktid ikkagi selgelt välja tuua, mis aitavad lugejatel-kuulajatel-vaatajatel otsustada, mis on tõsi, mis on vale.
Mart Raudsaar: Seda küll ka, aga ma arvan, et Eestis oleks vaja üks väike liigutus teha, et lisaks Pressinõukogule, mis on eneseregulatsiooniorgan, luua juurde üks pisike üksus ajakirjandusväljaannete endi poolt, mis tegeleb valeuudiste paljastamisega.
Kogu intervjuu transkriptsioon http://bark.phon.ioc.ee/webtrans/
Kommentaarid